Näpunäiteid uue arvuti valimiseks
8 minuti lugemineUue arvuti valimine on võib tavalise arvutikasutaja jaoks olla üsna keeruline ülesanne, kuna poodidesse minnes on valik sedavõrd suur, et võtab silme eest kirjuks. Kui kallis arvuti osta? Mida kõik need numbrid seal arvuti tehnilistes andmetes tähendavad? Miks peaks ostma 1000 € maksva arvuti, kui 400 € maksev näeb üsna samasugune välja ja teeb justkui sama töö ära? Paljud langetavad otsuse kahtlemata rahalisi võimalusi silmas pidades ja müüja soovitusi usaldades, kuid alati on hea enne ostu sooritamist ennast veidi ette valmistada. Odavaim arvuti ei ole kunagi parim, samuti ei pruugi seda olla ka läikivaima ja vingeima disainiga arvuti. Paraku pole ka kõik arvutimüüjad teemaga sugugi mitte väga hästi kursis.
Järgnevaga annangi näpunäiteid uue arvuti valimiseks. Eesmärgiga, et saaksid oma raha eest parima ja just seda, mida tegelikult soovid.
NB! Antud soovitused ei puuduta Mac-arvuteid, mis on täiesti omaette valdkond. Räägin järgnevas postituses vaid Windows-arvutitest.
Sülearvuti või lauaarvuti
Veel mõnda aega tagasi kehtis reegel, et kui tahta hea jõudlusega ja kiiret arvutit, tuleb osta lauaarvuti. Sülearvuti oli peamiselt sobilik vaid kõikjale kaasavõtmiseks, kuid nüüd see enam kaugeltki nii ei ole. Sülearvutid on sõltumata oma kergusest ja kompaktsetest mõõtmetest muutunud enam kui piisavalt võimekateks, et neid igapäevaste toimingute tegemisel põhiarvutina kasutada.
Küll aga tuleks silmas pidada asjaolu, et laua taga mugavaks töötamiseks on hea sülearvutile külge ühendada väline monitor, kuna sülearvuti enda ekraan ei ole just väga suur. Kui keskmine ja enimlevinud sülearvuti ekraani suurus on 15,6″ (tolli), siis monitoride standardiks on saanud 24″ (tolli) ja ülespoole. Suurem ekraan annab juurde oluliselt kasulikku pinda ning lisaks on tekstid palju lihtsamini loetavad.
Loomulikult on välise monitori kasutamine pigem soovitus, kui kindel nõue. Paljude jaoks on ka 15,6″ sülearvuti ekraan täiesti piisava suurusega, et oma igapäevased toimingud selle taga ära teha.
Dokitava sülearvuti mugavused
Minu enda valik on samuti sülearvuti, lauaarvutit ei kasuta ma enam aastaid. Laua taga kasutades ühendan sülearvutile lisaks monitorile – mugavuse ja produktiivsuse huvides – külge veel ka juhtmevaba klaviatuuri ja hiire. Selleks on kõige mugavam kasutada USB-C dokkimisvõimalusega sülearvutit, milliseid leiab peamiselt äriklassi sülearvutite hulgast. Lisaks on vajalik soetada ka dokkimisvõimalusega monitor.
Sellisel juhul on kõik lisaseadmed (hiir, klaviatuur, printer jne) ühendatud monitori USB-pesadesse. Sülearvuti enda külge tuleb laua taha istudes ühendada vaid monitorist tulev USB-C kaabel. Sama kaabli kaudu liigub monitori ka pilt ja toimub sülearvuti aku laadimine. Ülimalt mugav lahendus, kuna arvuti külge tuleb ühendada vaid üks kaabel ja hetkega saab arvuti kaasavõtmiseks valmis seada. Tavalise dokkimisvõimaluseta sülearvuti puhul tuleb kõik seadmed-kaablid eraldi arvutile külge ühendada. Osadel juhtudel võib neid aga olla üsna palju – laadija, monitor, hiir, klaviatuur, printer…
Lauaarvutil on jätkuvalt mõned eelised
Sellest hoolimata pole lauaarvutid kuskile kadunud ega kao ilmselt veel nii pea. Kui on näiteks soov teha professionaalsemal tasemel videotöötlust või mängida uusimaid ja realistliku graafikaga mänge parima kvaliteediga, on lauaarvuti igati omal kohal. Saadaval on selliste toimingute jaoks ka sobilikke sülearvuteid, kuid nende hind küündib juba suurusjärgus 2000-4000 euroni. Sama jõudlusega lauaarvuti maksab märkimisväärselt vähem. Lisaks on tänu kordades mahukamale korpusele tagatud oluliselt parem jahutus, mida suure võimsusega protsessorid ja graafikakaardid hädasti vajavad.
Kui arvutit pole tarvidust kaasas kanda, on lauaarvutil veel üks eelis – nimelt on see modulaarne ehk sisuliselt kõiki komponente saab vajadusel uuemate ja võimsamate vastu välja vahetada. Seeläbi on võimalik aastate möödudes lauaarvutit kaasajastada ja kiiremaks muuta ilma, et oleks vajadust terve arvuti välja vahetada.
Seevastu sülearvutil on võimalik vahetada vaid SSD-ketast (ehk salvestusruumi) suuremamahulise või kiirema vastu ning suurendada muutmälu ehk RAM-i hulka. Sellega sülearvuti puhul (väga üksikute eranditega) riistvaralised uuendamisvõimalused piirduvad. Näiteks võimsama protsessori ja/või graafikakaardiga sülearvuti saamiseks tuleb juba lihtsalt uus osta.
Millises hinnaklassis arvuti osta
See on küsimus, millele ei ole võimalik päris üheselt vastata. Kõik sõltub konkreetsetest vajadustest ja sellest, mille jaoks arvutit kasutama hakatakse. Hind määrab suures osas nii arvuti jõudluse kui ka kvaliteedi. Kallimate arvutite puhul kasutatakse reeglina kvaliteetsemaid ja suurema jõudlusega komponente. See omakorda tagab selle, et arvuti on füüsiliselt vastupidavam ja töökindlam ning moraalne vananemine ei toimu sedavõrd kiiresti.
Kuigi arvutite hinnad on pidevas muutumises ja konkreetset hinna alampiiri on väga raske üheselt soovitada, siis sülearvutite puhul ei soovitaks ma üldjuhul alla 600-700 € maksvaid, lauaarvutite puhul on alampiir umbes 500-600 €. Nende suurusjärkude puhul on aluseks võetud eelpaigaldatud Windowsiga arvutid, mis on karbist välja võttes kohe sisuliselt kasutusvalmis.
Füüsiline vastupidavus
Eriti oluline on füüsiline vastupidavus just sülearvutite puhul, mida tihti kaasas kantakse ja erinevates oludes kasutatakse. Odavamate sülearvutite puhul on korpused enamasti valmistatud odavast, kergesti purunevast ja läbipainduvast plastikust. Seetõttu ei ole kunagi soovitav selliseid sülearvuteid avatud kaanega olekus tõsta ühe käega nurgast hoides. Samuti kipuvad tihtipeale odavamate sülearvutite puhul kaane rohkel avamisel-sulgemisel järgi andma hinged või nende kinnitused.
Kallimatel sülearvutitel on korpuste puhul kasutatud kvaliteetset ja tugevat plastikut ja/või metalli. See tagab oluliselt suurema jäikuse ja purunemiskindluse ka kukkumise korral. Lisaks on ka hinged ja nende kinnitused märkimisväärselt tugevamad ja kannatavad palju rohkem väntsutamist. Selles osas on Lenovo äriklassi sülearvutid legendaarsed, kuna nende puhul kasutatakse kahe hinge asemel ühte pikka. Sellise hingega sülearvutid on vähegi mõistliku kasutamise korral peaaegu purunematud. Olles ise tegelenud arvutitega üle 10 aasta, on minu käest läbi käinud sadu ja sadu sülearvuteid, kuid siiani pole mul õnnestunud näha veel ühtegi katkise hingega Lenovo äriklassi sülearvutit.
Sülearvutite äriklass
Rääkides sülearvutite äriklassist, on see mu enda valik ja kindel soovitus. Selliste sülearvutite maksumus ei olegi enam üle mõistuse kallis, väikeäriklassi sülearvutite hinnad algavad suurusjärgust 700-800 €.
Sealjuures on äriklassi sülearvutite puhul alati palju rõhku pööratud korpuse tugevusele, stabiilsusele ja töökindlusele. Ilmselt enamus äriklassi sülearvuteid lõpetab veel teisegi ringi täiesti töökorras olevana ning kantakse lõpuks maha, sest riistvara on tänapäevaste programmide kasutamiseks moraalselt liialt vana. Teisisõnu nende jõudlus jääb ühel hetkel ajale jalgu, kuigi arvuti ise kestaks veel ja veel. Sülearvutite osas on minu kindlad soovitused äriklassi Lenovo ja ka Dell, kuna just need tootjad on äriklassi sülearvutitega tõestanud oma kvaliteeti ja töökindlust. Eks juhtub ka parimatel, aga veaprotsent on nendel arvutitel väga madal ja ebaõnnestunud mudeleid on läbi aegade väga vähe, kui üldse.
Odav arvuti?
Eelnevat arvestades võib odav arvuti esialgu tunduda küll hea diilina, kuid nende kvaliteet ja töökindlus on kehvapoolne. Lisaks on neis kasutatud odavamaid ja oluliselt madalama jõudlusega protsessoreid, SSD-kettaid ning muid komponente. Isegi kui ostetud odav arvuti ei purune või ei lakka lihtsalt töötamast, on selle jõudlus ostuhetkel ehk piisav, kuid hakkab tõenäoliselt juba mõne aasta möödudes vaikselt ajale jalgu jääma. Kasutatavale tarkvarale arendatakse pidevalt juurde uusi ja huvitavaid võimalusi, kuid see omakorda tõstab sujuvaks kasutamiseks ka nõudeid arvuti jõudlusele. Kallima ja võimsama arvuti jõudlus on piisav, et oluliselt pikemat aega nende nõuetega sammu pidada ja head kasutuskogemust pakkuda. Kokkuvõttes võib odava arvuti soetamine osutuda isegi kallimaks, kuna vajadus uue järgi tekib kiiremini.
Millised tehnilised näitajad on kõige olulisemad
Annan järgnevaga mõned üldisemad soovitused ja näpunäited, milliseid tehnilisi näitajaid uut arvutit valides võiks silmas pidada. Arvuti üldine jõudlus sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, mida kõike on detailselt väga keeruline välja tuua. Peamised nendest on protsessor ehk CPU, graafikakaart ehk GPU, SSD-ketas ning muutmälu ehk RAM.
Protsessor
Protsessori ehk CPU puhul on tavakasutajal optimaalne valida arvuti, millel oleks Intel i5 või AMD Ryzen 5 protsessor. Need on piisavalt võimsad, et tagada sujuv kasutuskogemus aastateks. Vähemnõudlikule kasutajale sobib ka Intel i3 või AMD Ryzen 3 protsessoriga arvuti. Intelil on odavate arvutite tarbeks valikus ka Pentium- ja Celeron-seeria protsessorid, kuid neid ma madala jõudluse tõttu kindlasti ei soovitaks. Nõudlikumale kasutajale (näiteks mängurid või või videotöötlejad) on sobilik valik Intel i7, Intel i9 või AMD Ryzen 7 protsessoriga arvuti.
Graafikakaart
Graafikakaardi ehk GPU puhul piisab tavakasutaja jaoks täiesti protsessorisse integreeritud graafikakaardist. See on eelpoolmainitud protsessoritel enamasti olemas. Selleks, et surfata internetis, vaadata videoid, kasutada sotsiaalmeediat, teha kontori- või õppetööd, on integreeritud graafikakaardi jõudlus täiesti piisav. Suuremat graafikajõudlust nõudvate toimingute tegemiseks (näiteks realistliku graafikaga mängud ja videotöötlus) pakutakse nii süle- kui lauaarvuteid, millesse on paigaldatud Nvidia või AMD eraldiseisev graafikakaart. Siinkohal tasub silmas pidada, et mõlemal tootjal on väga erineva jõudlusega graafikakaarte ja millise graafikakaardiga arvuti täpselt valida tuleks, sõltub juba konkreetsest vajadusest ja ka rahakoti paksusest.
SSD-ketas
SSD-ketta puhul on kõige olulisem jälgida, et see oleks piisavalt suure mahuga isiklike failide salvestamiseks. Odavaimatele arvutitele paigaldatakse sageli vaid 128 GB mahuga SSD-ketas, millest suurusjärgus pool võtavad enda alla operatsioonisüsteem ja paigaldatud lisaprogrammid. Sellise mahuga SSD-ketas sobib vaid eriti vähenõudlikule kasutajale, kes salvestab arvutisse väga vähe faile. Levinum on 256 GB SSD, millega enamus kasutajaid saavad juba kenasti hakkama, nõudlikumale kasutajale sobib 512 GB või 1 TB SSD-kettaga arvuti. SSD-ketast on võimalik kõikidel arvutitel suuremamahulise vastu välja vahetada, kuid sellisel juhul tuleb arvestada märgatava lisainvesteeringuga.
Muutmälu
Arvutisse paigaldatud muutmälu ehk RAM-i maht võiks vähemalt 8 GB, vähema muutmäluga on vaid mõned üksikud eriti odavad arvutid. 8 GB muutmälu on enamuse kasutajate jaoks täiesti piisav. Mängurite või videotöötlejate puhul on vajalik muutmälu hulk aga vähemalt 16 GB. Muutmälu on võimalik lisada või suuremamahulise vastu vahetada nii süle- kui lauaarvutitel, kuid sellisel juhul tuleks taas arvestada lisainvesteeringuga.
Kokkuvõte
Arvutite puhul kehtib üldjoontes sama põhimõte, nagu kõige muu puhul – saad seda, mille eest maksad. Odav hind tuleb alati millegi arvelt, arvutite puhul põhiliselt odavate, vähemkvaliteetsete ja madalama jõudlusega komponentide arvelt. Selleks, et saada head arvutit, ei pea ostma kõige kallimat, kuid odavaid arvuteid soovitan siiski võimalusel alati vältida.
Olles läbi lugenud näpunäiteid uue arvuti valimiseks, oled järgmine kord arvutit valides juba teadlikum ja teed paremaid valikuid. Kui tunned siiski, et arvuti valimine ei ole teema, millega sooviksid ise tegeleda, aitame rõõmuga Sinu vajadusi ja soove arvestades valida Sulle parima arvuti. Selleks pead vaid ühendust võtma, ning oma soove täpsemalt tutvustama.
Kui ostad uue arvuti meilt, on ostuabi teenus Sinu jaoks täiesti tasuta. Arvuti eest tasumiseks saad kasutada erinevaid makseviise, muuhulgas ka järelmaksu. Makseviisidega saad tutvuda makseviiside lehel.
Postitus meeldis? Jaga ka teistega
